Esimene kohalik pidu ja kuidas ma Poolas käisin

Need sündmused on juba küll pisut aegunud, aga kirjutan siiski ka neist.

Kuna seminar süstis suurema sotsiaalsuse pisiku sisse, siis otsustasimegi Andreiaga kohe esimesel nädalavahetusel Jenas Couchsurfersite meetingust & clubbingust osa võtta. Ka Carmen oli Jenas ning saimegi juba kella 16 ajal kokku, käisime söömas ja niisama kohvitasime kuskil. Siis tahtis ka Tobias ikkagi ka Jenasse tulla ja nii saime ka temaga kokku, siis Carmen läks meie german-teacheri ja tema sõpradega kohtuma ja me jäime kolmekesi. Käisime jäätist söömas, siis viis tobias meid ühte tema lemmikvesipiibubaaridesse, mille nimeks oli Blow :D. Seal me siis istusime ja jutustasime niisama, ehk Tobias sai oma puhkusereisist rääkida ja Andreia sai niisama Tobiasega tutvuda. Kella 22ks pidime siis ühte baari v asja minema, et teiste couchsurfersitega kohtuda. Koha leidmine oli küll pisut keeruline, sest see oli tõesti üsna ära peidetud (nagu põhilised noorte kogunemiskohad Jenas nagu ma olen aru saanud), kuid kohale me lõpuks jõudsime. Ahjaa, tegemist oli küll oktoobri lõpuga, kuid õues oli megapalav, ehk ma sain ainult oma lühikeste varrukatega pitspluusi väel olla ja ikka oli palav, seega istus väga palju inimesi väliterrassil, mis oli üsna suur ja hämar ning palju inimesi oli muidugi ka sees, ehk see koht tundus päris populaarne olevat. See oli siis juba teine koht, mis Jenas mulle Tallinna Musta Puudli kohvikut meenutas. Järgmine probleem oli see, et huvitav, kuidas me sealt küll õige seltskonna üles leiame, sest ega mul polnud aimugi, kuidas sealt keegi välja peaks nägema, va see, et see tüüp, kellega ma eelnevalt kirjutasin ja kes mulle ja Andreiale ka peavarju pakkus, on megapikk. Vaatasime ringi, ei näinud kedagi, kes tuttav tunduks ning tellisime lihtsalt õlled (banaaniõlu on nüüd siis ka ära proovitud) ja istusime kuhugi maha. Seejärel astus üks megapikk tüüp sisse ning otsustasin kindluse mõttes helistada. Oligi tema ning koos leidsime ka õige seltskonna üles. Väga huvitavad inimesed olid koos: kaks tsikki olid USA-st, üks neist tegeles lehmade haiguste uurimisega ja teine koos ühe venelannaga liblikate peade maha nottimisega (vähemalt midagi sellega seonduvat :D), siis oli venelanna sakslasest boyfriend ja üks kohalik tudeng ja muidugi see tüüp, kes meid sinna kutsus. Jutt jooksis kogu aeg ja inimesed olid toredad, ainult Tobias oli üsna vaikne, sest tal olevat olnud siiski pisut raske nii kiirest inglise keelest aru saada, aga samas talle väga meeldis, et sai seda harjutada. Mingil hetkel oli paras aeg, et klubi poole jalutada. Tee sinna tundus sel hetkel üsna pikk ning kui me lõpuks kohale jõudes teada saime, et pilet on 10 euri, sest seal esineb ka meie jaoks mingi tundmatu bänd, siis ega me enam tagasi kesklinna minna ei viitsinud. Läksime sisse, andsime joped ja suundusimegi kohe rahva sekka. Rahvast oli üllatavalt palju ja muusika oli ka üsna hea. Siis tuli muidugi bänd lavale - Mini Moustache - muhhahhaa. Bänd Prantsusmaalt siis. Päris naljakas oli, aga sai ikkagi kaasa keksida ja bändil oli äge naistrummar. 

Diskokuul

Kui bänd lõpetas, siis tuli veel parem muusika ja tants võis jätkuda. Vähehaaval hakkas meie seltskond laiali vajuma ning lõpuks olimegi mina, zombie-Andreia, Tobi ja Matthias järel. Otsustasime Andreia piinad lõpetada ja ära minna. Aga niii hea oli nii kaua tantsida! Oleks ju ideaalne olnud otse Matthiase juurde minna, sest ta elas seal lähedal, aga muidugi jätsime oma suured kotid Tobi autosse, mis oli kesklinnas ja vihma sadas ka. Lõpuks läksimegi kõik koos kesklinna ning kuna ma olin näljane, siis läksime kõik koos ka kebabi sööma. Seejärel jooksime autosse, Tobi lubas Andreia ise koju viia, sest tema elukoht jäi talle teele ning ma läksin siis Matthiase juurde. Kuna kell oli juba neli hommikul (vana kella järgi viis, sest just sel ööl oli kellade keeramine), siis avastasin, et esimene rong läheb 10 minuti pärast ja järgmine alles 2 tunni pärast ja otsustasin seda püüdma minna. Sain kenasti rongile ja üsna ruttu koju. Kuigi Matthias oli väga lahke ja eelnevalt voodigi valmis teinud, siis poleks ma ilmselt kohe veel magama läinud ja kodus oli ikka parem oma päeva alustada, muidu oleksin sealt alles õhtul koju saanud. Vähemalt nüüd on Jenas vajadusel ka normaalne öömaja olemas.

Pärast seda peo-nädalavahetust oligi vaid kolm tööpäeva ning seejärel sain 30. oktoobri õhtul taaskord asjad pakkida ja 31. hommikul oma sõitu Poola poole alustada. Esmalt siis Weimar-Leipzig ots. Leipzigis oli mul pool tundi aega ning selle aja sisustas kenasti mu pangakaardi jama, ehk mul oli vaja raha välja võtta, kuna sealses poes ei saanud kaardiga maksta sel hetkel, aga aparaat sülitas mu kaardi muudkui välja. See ajas üsna närvi, sest mul polnud üldse sularaha ning ees oli reis Poola. Lõpuks aitas üks kena noormees mu siiski hädast välja, st tuli mu kaarti uurima ja proovis ise ja siis tuli välja, et ainult selles aparaadis pidi kaardi teistpidi sisse panema. Ups (see oli seal tegelikult ka joonisel näidatud :D), väike feil. Aga lõpp hea, kõik hea. Siis oligi rong juba ees ja sõit Berliini läks kudagi megaruttu. Sealt sain kohe trammiga bussijaama ning nii oli mul seal umbes tunnike aega. Sõin ja kohvitasin ja olin niisama. Sain kenasti ka Ecolines bussi peale ja hakkasingi Poola poole veerema. Buss oli mugav, teenindus oli hea. Lugesin oma vabatahtliku-lamba-koomiksi otsast lõpuni läbi, vaatasin telefonist filmi ja vahtisin niisama aknast välja ja kohal ma olingi. Ja Meksu oli ilustikenasti vastus! Jalutasime siis ta kodukesse ja muljetasime-õlletasime niisama. Väga kaua üleval ei olnudki, sest Meks pidi hommikul tööle minema ja mina jäin edasi magama. Kui minagi oma une täis saanud olin, siis sõin hommikust, tegin end inimeseks ning pärastlõunal suundusin üksi linnaga tutvuma. Kuna Poolas oli siis suur püha, ehk midagi hingedepäeva laadset, siis olid kõik kohad muidugimõista kinni. Ilmselt mu pangakonto jaoks oli see hea. Jalutasin pikalt pool-zombie linnas, mingil hetkel hakkas megakülm, siis käisin end Starbucksis kosutamas ning hiljem korra veel McDonaldsis ja siis oligi aeg Meksule vastu minna. 

Vana kohtab uut

Need kaunid joonistused majaseintel

Add caption

Sellised majaseinad siis keset linna

Hommikune vaade

Meksuga käisime poes ning suundusime tema juurde. Beforepartytasime vaikselt ning tegime end korda. Mingikell suundusime ta töökaaslase juurde ja jätkasime seal. Töökaaslane oli tore, muusika oli hea ja üldine olek oli ka üsna lõbus. Paraku oli sel korral minu jaoks liiga palju alkoholi ja peole me ei jõudnudki.

 See-eest sain hommikul barbie-toas ärgata, ehk Meksu töökaaslase korterikaaslane on reaalne barbie-girl.

I was high :D

Ma pole nii palju roosasid asju ja ehteid veel korraga ühes toas näinud, rääkimata südamekujulistest patjadest jne. Hommikul kohvitasime ja läksime tagasi Meksu juurde ning läksime taaskord magama. See oli täielik suremispäev, sest liikvele saime lõpuks alles õhtul. Õnneks käisime megamõnusas pannkoogikohas (parimad pannkoogid, mis ma saanud olen!) ja seejärel jalutasime veel linna peal, käisime kõrvitsaõlut joomas ja jalutasime veel ja kuigi me polnud väga näljased, siis otsustasime ühes kohas veel süüa ja surime hiljem. Kuna ilm oli nukker ja me üsna väsinud olekus ja Meksu ka tõbine, siis läksime koju ära. 

Sõbrapilt

Turistipilt

Mõnus pannkoogikoha interjöör

Mu viimase päeva hommikul ei näinud Meks kohe üldse hea välja, seega tema jäi koju ja ma läksin üksi taaskord linna peale ja seekord ka poode külastama. Tuiasin päris kaua ringi, kuid kuna otseselt midagi vaja ei olnud, siis ostsin endale Poola-reisi mälestuseks naljaka sooja mütsi. Läksin tagasi Meksu juurde, ta oli en ka püsti ajanud, jõime teed ja mingil hetkel suundusime juba väga vihmasesse linna sobivat söögikohta otsima. Ilm läks aina hullemaks (ilmselgelt nuttis mu peatse lahkumise tõttu), pannkoogikohas oli järjekord peaaegu õue välja ning lõpuks potsatasime lihtsalt ühte ettejuhtuvasse itaalia söögikohta maha. Oli ka väga hubane, selline hämar ja küünaldega, ning ka toit oli väga hea. Siis oli mul jäätise isu, käisime poes ja läksime Meksu juurde tagasi. Jõime veel teed ja vaatasime videosid-pilte kuni oligi aeg sammud taaskord bussijaama poole seada. (Loodan Sind peagi kuskil jälle kohata!) Ees ootas öö bussis ning lootsin, et see möödub mõnusalt, sest mul on alati bussis hea uni. Aga kus sa sellega: seekord oli buss ülimalt ebamugav, mu kõrval istus paks mees, samuti oli külm ning ma vihkasin iga peatust, kus buss 10 minutit seisis. Ehk sõit venis ja magada ma ei saanud ja hommikuks olin ma üsna zombie valmis. Berliinis läks elu õnneks ilusamaks, ehk kosutasin end kuuma kohvi ja saiakesega ning sain rõõmsalt tund aega oma Mitfahrgelegenheit.de-internetisaidi kaudu broneeritud autot oodata. Veidi enne auto saabumist tutvusin ka teiste sama auto ootajatega, ehk kahe tudengiga ning ka autojuht oli õnneks väga normaalne. Alguses me ikka rääkisime omavahel, rohkem muidugi kõik ülejäänud, sest kui teemadena kerkis üles saksa poliitika ja seda veel saksa keeles, siis mu aju lülitas end küll välja. Mingil hetkel siiski tukkusid kõik peale juhi ja tegelikult läks ka see sõit kiiresti. Tegime vahepeal veel ühe kohvipeatuse ja saime kenasti väikeste autojuhi-naljade saatel, ehk kogemata vales suunavööndis sõites Jenasse. Jalutasin seal veel veidi ringi, käisin poodides ja suundusin ka rongijaama, et kodule lähemale saada. Lõpuks jõudsin megaväsinuna koju ja läksin kohe ka paariks tunniks magama...   

Ahjaa. Kui mu Pakistanist pärit-fb-sõber mulle ütles, et on kuulnud, et Poola inimesed on ühed ilusamad, siis seda ma seal küll ei täheldanud. Vähemalt minu maitse järgi mitte. Ja Poola keel on ikka väga vene keel (minu kui keeletundmatu kõrva-silma jaoks muidugi, ainult et ladina tähtedes), seega on väga paljudest sõnadest siiski võimalik aru saada, aga üldkokkuvõttes on minu arvates ikka väga raske olla kohas, mille keelt ei valda, eriti nt klienditeenindajate-müüjate vms inimestega suheldes, muudest kohalikest rääkimata muidugi. Millegipärast leidsid seal päris mitmed inimesed, et just mina olen see õige inimene, kellelt võiks mingeid asju küsida, siis oli tegelt üsna nõme tõdeda, et ma neist mõhkugi aru ei saa. Nüüd on vist põhiline Poola kohta ka kirja pandud :)